Avalik
2015...
Tellija - Eesti Rahva Muuseum
Projekt 2015...
Siin on meie väike panus eesti mega-muuseumi - Eesti Rahva Muuseumi ehituseks. Võitsime kutsutud konkursi, millega otsiti lahendusi parki planeeritavatele mitmeotstarbelistele paviljonidele.
Töö "Ajavaod" ideeks on luua majadevaheline ruum, mis külastajate liikumisel on tajutav kui pidevalt muutuv ja kordumatu; väljendada Raadi kohamälu ajalist mõõdet fassaadilahendusega, mis meenutab termiitide poolt uuristatud radu; ning pakkuda paindlikku ruumiplaneeringut.
"Ajavaod" pakub välja välipaviljoni tüüplahenduse, mis sobitub ERMI identiteedi ja KINO maastikuarhitektide kontseptsiooniga. Hoone põhiplaan rajaneb ERMi visuaalesteetika kesksel kujundil – rombil. Rombi on visuaalidentiteedis kirjeldatud kui eestlast sümboliseerivat kujundit – nurgeline ja tahumatu ning ühtlasi tugev ja julge.
"Ajavaod" jätkab maastikuarhitektide kontseptsiooni luues majadevahelise ruumi, mis on liikumises tajutav kui pidevalt muutuv ja kordumatu. Kuigi moodulid on ühesugused, tajub maastikul liikuja perspektiivi koondumise ja päevavalguse suuna tõttu paviljone ja nendevahelist ruumi pidevalt muutuvana. Sõltuvalt vaatenurgast võib liikuja tajuda korrastatust või stiihiat. Ühesugused katusekalded paistavad sellise paigutuse juures veidi erinevad, samuti paistab fassaadidele antud hall toon erinevate halli varjunditena.
Viilkatuseega hoone vorm viitab traditsioonilisele külale, samas tahveldus, räästate puudumine ning suured klaaspinnad sobituvad põhihoone kaasaegse selge vormiga. Hoonete arhitektuur ja kujundus on taotluslikult neutraalne ja universaalne, neis on ruumi kasutajatele, kes oma tegevusega annavad paviljonidele sisu.
Arhitektuuri ja sisearhitektuuri on lahendatud käsikäes, pakkudes võimalusi kuidas paviljoni erinevateks tegevusteks kohandada ning ruumi paindlikult kasutada. Kõrge ruum võimaldab ruum-ruumis lahendusi vastavalt vajadusele. Paviljonid võimaldavad läbivat liiklust ning on avatavad kõikidel külgedel.
Paviljonide sisemuseks on soe puit, mis rullub tänavale, hajutades läve sise ja välisruumi vahel. Fassaadil olev ajavagude muster ja puidu enda tekstuur on omavahel vastasmõjus, kohati teineteist eirates või võimendades. Kujunduse inspiratsiooniks on puit ise, olgu selleks aastaringid või termiitide poolt uuristatud rajad. Muster ja puit muudavad ajaga oma tooni, kuju ja intensiivsust, moodustades orgaaniliselt areneva tekstuuri.
Kaasautor - Urmo Mets
Projekt 2015...
Siin on meie väike panus eesti mega-muuseumi - Eesti Rahva Muuseumi ehituseks. Võitsime kutsutud konkursi, millega otsiti lahendusi parki planeeritavatele mitmeotstarbelistele paviljonidele.
Töö "Ajavaod" ideeks on luua majadevaheline ruum, mis külastajate liikumisel on tajutav kui pidevalt muutuv ja kordumatu; väljendada Raadi kohamälu ajalist mõõdet fassaadilahendusega, mis meenutab termiitide poolt uuristatud radu; ning pakkuda paindlikku ruumiplaneeringut.
"Ajavaod" pakub välja välipaviljoni tüüplahenduse, mis sobitub ERMI identiteedi ja KINO maastikuarhitektide kontseptsiooniga. Hoone põhiplaan rajaneb ERMi visuaalesteetika kesksel kujundil – rombil. Rombi on visuaalidentiteedis kirjeldatud kui eestlast sümboliseerivat kujundit – nurgeline ja tahumatu ning ühtlasi tugev ja julge.
"Ajavaod" jätkab maastikuarhitektide kontseptsiooni luues majadevahelise ruumi, mis on liikumises tajutav kui pidevalt muutuv ja kordumatu. Kuigi moodulid on ühesugused, tajub maastikul liikuja perspektiivi koondumise ja päevavalguse suuna tõttu paviljone ja nendevahelist ruumi pidevalt muutuvana. Sõltuvalt vaatenurgast võib liikuja tajuda korrastatust või stiihiat. Ühesugused katusekalded paistavad sellise paigutuse juures veidi erinevad, samuti paistab fassaadidele antud hall toon erinevate halli varjunditena.
Viilkatuseega hoone vorm viitab traditsioonilisele külale, samas tahveldus, räästate puudumine ning suured klaaspinnad sobituvad põhihoone kaasaegse selge vormiga. Hoonete arhitektuur ja kujundus on taotluslikult neutraalne ja universaalne, neis on ruumi kasutajatele, kes oma tegevusega annavad paviljonidele sisu.
Arhitektuuri ja sisearhitektuuri on lahendatud käsikäes, pakkudes võimalusi kuidas paviljoni erinevateks tegevusteks kohandada ning ruumi paindlikult kasutada. Kõrge ruum võimaldab ruum-ruumis lahendusi vastavalt vajadusele. Paviljonid võimaldavad läbivat liiklust ning on avatavad kõikidel külgedel.
Paviljonide sisemuseks on soe puit, mis rullub tänavale, hajutades läve sise ja välisruumi vahel. Fassaadil olev ajavagude muster ja puidu enda tekstuur on omavahel vastasmõjus, kohati teineteist eirates või võimendades. Kujunduse inspiratsiooniks on puit ise, olgu selleks aastaringid või termiitide poolt uuristatud rajad. Muster ja puit muudavad ajaga oma tooni, kuju ja intensiivsust, moodustades orgaaniliselt areneva tekstuuri.
Kaasautor - Urmo Mets
